Sunday, September 18, 2016

Pilk aeda

My precious is back... and away again.
Ehk siis mu kullakallis kaamera tuli garantiiremondist ja läks täna (või noh, eile, kui kellaaega vaadata ja norida) jälle tagasi, aga sellel ma pikemalt ei peatu. Jõudsin lihtsalt vahepeal temaga aias ühe tiiru teha. Looduses on vahepeal nii palju muutunud ja mul on natuke kahju, et seda niimoodi jäädvustada ei saanud nagu oleksin tahtnud. Aga mis seal ikka. Väike kokkuvõte sellest, mis on praegu.

Kevadel ette kasvatatuna mulda pandud freesiad õitsevad. Vähemalt osa neist. Ma lihtsalt ei saanud jätta neid kaunitare oma aeda valimata, mis sellest, et meil on iluaeda rohkem kui me korras hoida jaksame.
Kümnest sibulast on praeguseks õitsema läinud viis: 2 kollast, 2 punast ja üks lilla. Ei oska öelda, kas ülejäänutest ka asja saab. Igal juhul täidab nende vähestegi lõhn ümbruse selle nii ülihea lõhnaga, mille pärast ma (juba!) 6 aastat tagasi need lilled oma pruudikimpu valisin. Eriti täiuslik oleks asi veel siis, kui nendest ülejäänud sibulatest mõni veel õitsema läheks ja valgeks osutuks...

Kui kevadel oli meie muru krookuseid tihedalt täis pikitud, siis praegu on sügislilled õitsemisega täies hoos.

Kevadel tegime peenra ka astrite jaoks. Sai küll natuke valesse kohta, sest suvi läbi mustendas tühi laik keset aeda, aga praegu näeb täitsa kena välja.

Piibelehed on oma kaunid healõhnalised õied punaste trullakate viljade vastu vahetanud.
Õnneks pole lapsed neid kiskuma kippunud. Viire teab, et need pole söömiseks mõeldud ja Kaurile olen ka üritanud selgitada, millised marjad on parem suhu toppimata jätta. Näiteks kuslapuudest mööda jalutades näitab ta iga kord punaste marjade poole ja teatab veendunult: "Päh!" :)

Mõnede õitega rõõmustavad meid veel roosid ja tokkroosid.

Täiesti uueks elamuseks oli minu jaoks aga õitseva bambuse nägemine.
Kask on juba hakanud lehti kuldseks värvima.
Ja arooniad on valmis.
Isegi viinamarjad on lõpuks värvi ja maitset omandanud ning kõlbavad täitsa süüa :)

No comments:

Post a Comment