Saturday, September 24, 2016

Maja silmad särama!

Viimase umbes nädala aja projekt on olnud akende talveks valmis seadmine. Alustuseks tuli kõik kuus akent puhtaks pesta, sest kevadel jäi meil see asi tegemata ja nüüdseks oli osadest akendest sinna kogunenud tolmu ja muu mustuse tõttu juba üsna raske välja näha. Millega pesta? Mingid aknepesuriistad mul isegi olid kusagil olemas, aga aknapesuvahend jäi linnast ära toomata ja uut polnud taibanud osta. Pisukese guugeldamise järel selgus, et paanikaks pole põhjust. Segasin kokku kaks liitrit vett ja umbes supilusikatäie äädikat. Kallasin saadud lahuse pihustiga pudelisse, haarasin mõned ajalehed kaenlasse ja töö võis alata. Asi edenes suhteliselt hästi, mistõttu usun, et kasutan neid vahendeid ka edaspidi. Äädikas ja ajalehed on kodus enamasti ikka olemas ja vesi ka vaevalt kaevust otsa saab, nii et pole probleemi.
Miks kogu jant siis terve nädala võttis? Aga sellepärast, et lisaks akende pesemisele (vanad kahekordsed puitraamidega aknad, st ühe akna puhul oli vaja kokku pesta 8 klaasipoolt) otsustasime sel talvel kasutada ka termokilet, et suurendada akende soojapidavust ja vähendada kondensvee teket klaasile ning aknapraod korralikult kinni toppida. Ma ei tea veel, kas see termokile meie kütmisvaeva vähendab, aga kondensvett igal juhul kiletatud akende peal hommikuti pole. Võrdluseks - köögis jätsime ühe aknapoole kiletamata ja kiletamata pool on igal hommikul udune. Seega loogika ütleb, et ka soojapidavus peaks parem olema.
Akende toppimine koosneb omaette jõu- ja ilunumbritest, sest ühest küljest peaks topitud aken sooja pidama ja teisalt oleks tore kui toppimismaterjal aknapragudest välja ei pungitaks. Meie vanad aknad on aga kõike muud kui standardsed ja juba ühe akna lõikes on nii pragude laius kui ka liistude asetus küllaltki kaootiline (mis kohati muutis ka kiletamise keeruliseks, sest mõni raamiosa oli nii kitsas, et kiletamiseks ette nähtud teip sinna hästi ära mahtuda ei tahtnud).
Lisaks eelpool nimetatule korjasin ära ka suure osa seniseid "kardinapuid", mis olid nutikalt kokku keevitatud harjavartest ja traadist. Magamistubades asendasin need piisavalt pikkade ja peenikeste puuokstega, ülejäänud akende juurest eemaldasin traadi. Praegu on poolte akende ees uued kardinad, ülejäänud ootavad oma järjekorda. Ma ei ole tegelikult praeguse lahendusega ka lõplikult rahul, aga esialgu ajavad asja ära.
Võrdluseks köögiaken enne ja pärast:

Pildid on kohutava kvaliteediga, aga mis teha. Uutele kardinatele heidan ette ainult seda, et kuna nad on voodriga, siis teevad nad köögi tegelikult natuke pimedaks, millest on päris kahju, sest valgust on seal niigi vähevõitu. Aga usun, et see probleem saab ka kunagi lahenduse...

P.S. Basiilikust, mille kevadel maha külvasime, tärkas vaid neli taime ja need kõik kolisin ma nüüd peenralt potti, et külm päris ära ei võtaks ja värske ürdi maitse ja lõhn ikka käepärast oleks :)

---
Nüüd on natuke aega möödas ja ma ikkagi ei olnud selle variandiga rahul. Voodriga kardinad rändasid magamistuppa ja kööki tuli teistsugune versioon.
Nüüd tundub kuidagi õigem. Ja valgust on ka märgatavalt rohkem.

No comments:

Post a Comment