Thursday, May 12, 2016

Jõudu tööle!

Talgupäev oli tore ja tegus, aga tööl ei paista otsa ega äärt veel kusagilt. Pühapäeva suurte tööde ja tegemiste hulka kuulus nii taimede istutamine ja külvamine kui ka ebasobivas kohas olevate taimede väljajuurimine ja ümberpaigutamine. Küllap võtab meie aia kujunemine veel aastaid kui mitte aastakümneid aega, kuid algus sai igal juhul tehtud.
Alustuseks istutasime maha potililled, mis mulle sünnipäevaks toodi. Selleks oli meil muidugi vaja neile enne ruumi teha. Kaevasime aia keskelt välja hunniku suurte roheliste lehtedega lilli, millel olid küll kenad õied, aga mis minu arvates aeda eriti ei sobinud, ja viisime nad uude kasvukohta - tiigi äärde.
Lisaks istutasime aianurka pojengid, mis ema mulle tõi. Seejärel jätkasime suuremate kaevetöödega koja ja majaukse ees. Kuna seal algavad lähiajal ehitus- ja kaevetööd vannitoa ja veetrassi jaoks, tuleb plats nagunii puhtaks teha. Natuke saab sellest, mis koja kõrval enne oli, aimu sellelt pildilt:
Pärast nägi kojaesine välja nii:
Majanurk, kus kasvasid samad taimed ümber maassekaevatud vanni, sai samuti tühjaks ja tasaseks tehtud:
Järgmiseks peaks ümber istutama veel mõned taimed, mis arvatavasti veetrassi rajamisele ette jäävad ning siis saaks hakata koda lammutama.

Õhtu hakul saime lõpuks ühele poole ka aiamaa kaevamise ja seemnete külvamisega. Kaevetöid alustasime tegelikult juba minu puhkuse ajal, aga siis läksid ilmad sajule ja sopa sees mättaid raputada eriti ei õnnestunud. Koos vihmaste ilmadega lõppes aga ka minu puhkus, mistõttu jäi maa kaevamine ikka soiku. Nüüd, ligi kaks nädalat hiljem, jõudsime selle asjaga aga lõpuks peaaegu valmis.
Kuna selle maa peal ei ole ilmselt juba mitu aastat midagi kasvatatud, oli algus üsna vaevaline. Esialgu oli meil ainult naate, võililli ja heintaimi täis kasvanud aianurk. Alustasime mätaste ümberkaevamisest, seejärel raputasime mulla mätastelt lahti ja viimaks kaevasime maa veelkord läbi, et eemaldada kahe silma vahele jäänud mättad ja umbrohujuurikad. Siin on näha meie kaevetöö erinevad etapid:
Pühapäeval, enne peenarde tegemist ja seemnete mulda panemist kaevasime maa veel kolmandat korda läbi. Seejärel istutasime maha karulaugu ja mingi kummalise taime, mille seemned mu vennale kingiti. Ülejäänud peenrad jäid herneste, salati, tilli, sibula, rediste, kurgi ja basiiliku jaoks. Siis sai peenar otsa. Tähendab, peenart oleks olnud veel, aga sealtmaalt tulid sisse juba päris suured hekipuude (mis nüüdseks juba metsapuude mõõtu) juurikad, mistõttu ei pidanud me mõistlikuks edasi kaevata. Nüüd on seemned katteloori all peidus ja ootame huviga, mis meie esimesest peenrast välja tuleb.
Tegelikult oleks vaja veel üks selline lahmakas kaevata, et ka porgandid, oad ja kartulid maha panna, aga eks näis, kas jõuame.
Mul on tegelikult tunne, et siis, kui ma lõplikult maale ära kolin, jääb mul blogisse postitamine unarusse, sest selle jaoks pole lihtsalt aega... Maal on ju tegemist nii palju, et see ei lõpe iialgi otsa. Linnas on aga päriselt elamise ja tegutsemise asemele vaja ikka ja jälle asendustegevusi leida...

Jutu lõpetuseks natuke õieilu ka.









(See viimane pilt läks nüüd teemast välja, aga on lihtsalt mulle endale meeldetuletuseks, et võiks juba kisselli keeta!)

2 comments:

  1. "mingi kummalise taime, mille seemned mu vennale kingiti" - kindel, et te kogemata kanepit kasvatama pole hakanud? :D

    ReplyDelete
    Replies
    1. Kanepikasvataja käsiraamat oli kaasas küll... :D Ei, mingit sarnasust siiamaani täheldanud küll ei ole.

      Delete