Tuesday, April 12, 2016

Postkastivahetus

Esialgu kujutas meie postkast endast üsna koledat plekist (vms materjalist) karpi, mis oli roheliseks värvitud ja traadiga värava külge kinnitatud. Lisaks kõigele muule oli ta aja jooksul viltu vajunud ja värv koorus. Kui ma teda esimest korda nägin, siis teadsin, et see tuleb ühel heal päeval välja vahetada. Mida rutem, seda parem.
Kuna oli pakilisemaidki töid kui postkasti väljavahetamine, siis algul jäi postkastivahetus lihtsalt mõtteks, mis kusagil kuklas olemas oli ja aeg-ajalt end meelde tuletas. Meil ei käinud ka eriti mingit perioodikat, mistõttu ei tundunud see tol hetkel nii oluline. Kui jõulud peale tulid, siis aga hakkasid jõulukaardid saabuma ja aeg-ajalt juhtusime postiljoniga kokku. Tema tegi siis juttu, et nad ei taha meile väravasse sõita, sest tee on halb. Seni olid nad nõus väravasse sõitma, sest majas elas vanem inimene, kellel oleks olnud tülikas kaugemal posti järel käia. Lubasime asjaga tegeleda.
"Asjaga tegelemine" oli aga aeganõudev, sest erinevatel põhjustel sisaldas see endas kontakteerumist-konsulteerimist nii postkasti valmistajaga kui ka valla- ja maavalitsuse ning naabritega. Selle aja jooksul jõudis postiljon meile veelkord märkuse teha, et nemad meile võib-olla enam posti ei too, kui me postkasti tee otsa ei pane.
Ma saan aru, et neil on kiirem ja mugavam mööda suurt teed sõites lihtsalt korraks auto seisma jätta ja saadetised postkasti poetada kui mööda pinnasteed enasi-tagasi põristada, kuid seaduslikku alust neil tegelikult ei olnud nõuda, et me postkasti asukohta vahetaksime. Omniva kodulehel on kirjas, et asulast väljas tuleb postkast paigaldada kohta, mis on transpordivahendiga ligipääsetav aasta läbi. Sellele tingimusele meie tee vastab. Ainus aeg, millal hästi ligi ei pääse, on talvel suure lumega kui sahk pole veel käinud, aga siis ei pääse ka kusagile mujale, seega pole me selles osas mingi erand.
Loomulikult ei ole meil midagi selle vastu, et natuke kaugemale posti järele jalutada, kuid hämmastav oli see, et postitöötaja arvates võib postkasti lihtsalt niisama teeotsa panna, kuigi tegemist ei ole meile kuuluva maaga.
Ametiasutustest oma küsimustele vastuse saamine kipub aga alati venima. Nii ka seekord. Vallast vastati, et tegemist on riigimaanteega ja peame pöörduma maavalitsuse poole. Maavalitsuses oli aga meile tarvilik asjapulk parasjagu puhkusel, mis pikendas vastuse saamise aega veelgi.
Lõpuks jooksis aga siiski kõik paika. Postkasti saime kätte (suur tänu tegijale hea töö eest!), maavalitsusest saime vastuse ja ka naabrilt nõusoleku oma postkast tema maale paigutada. Pühapäeval kaevasime postkasti lõpuks maasse ja paigas ta oligi.
Nüüd saab meile jälle kirjutada-joonistada nii palju kui süda lustib! :)

No comments:

Post a Comment