Monday, March 14, 2016

Valgusest ja märkamisest

Eelmisel nädalavahetusel kui maale sõitsin, astusin bussist välja peaaegu pilkasesse pimedusse. Kaugemal mõni üksik tuli kusagil aknas paistis, aga selleks, et näeksin, kuhu astuda, oli vaja telefon kotist välja õngitseda ja sellega teed valgustada. Sel nädalavahetusel jõudsin täpselt sama bussi peale, aga bussist väljudes oli veel päris valge.
Vahva on näha ja tajuda nii suurt kvalitatiivset muutust kevade poole - linnas askeldades sellised asjad enamasti nii tugevalt silma ei hakka.

Kuna Viire oli haige, veetsin suurema osa nädalavahetusest tema ja Kauriga toas olles. Laupäeval oli aga nii ilus õhtu, et kui Lauri metsast tagasi tuli (enne meid pole selles metsas ammu käidud ja seetõttu on tal seal päris palju rassimist ja küttepuude väljavedamist - tormimurdu jms on omajagu), otsustasin ka väikese tiiru väljas teha. Muuhulgas kiikasin pööningule, et natuke põhjalikumalt vaadata, mida seal leidub. Leidsin päris palju elutegevuse jälgi.

Seal üleval oli kuidagi nii ilus istuda ja loojuvat päikest vaadata, et alla poleks raatsinud tullagi...
Jalutasin siiski veel korraks tiigi äärde. Eelmisel nädalavahetusel sai veel jääle minna, seekord ei näinud mõtet riskida. Päike on päeval juba nii soe, et räästad enam ei tilgu, vaid jooksevad. Ega tiigi jää selles osas teistmoodi ole. Aga väiksemad olendid ei lase end veel sellest häirida :)


No comments:

Post a Comment